Sunday, December 30, 2012

Ma armastan ratsutamist!!!

Isegi mõte ratsutamisest või hobustest paneb mulle naeratuse suule. Karl-Eriku ratsatalus olen need kuus kuud väga palju juurde õppinud ja mu enesekindlus on kõvasti tõusnud. Ma olen sealsetesse hobustesse kiindunud ja mulle väga meeldib sealne kodune ja hubane keskkond. Ootan juba väga suve, kui saan arvatavasti kolm või isegi neli korda nädalas ratsutamas käima hakata.
Ja teate mis..... Üks karja hobustest on tiine!!! Varss peaks sündima märts - aprill. Mul on selle üle nii hea meel!!! Kui pisike sünnib hakkan seal tihedamini käima! Ma olen nii põnevil :)

Viimane tund oli reedel. Ja see oli rohkem kui pööraselt lõbus!! Ma olin seekord Millaga.. ja see ei kuulutanud head ( Mul ei ole Milla vastu midagi, olen ise lihtsalt veidi kogenematu. VEEL ) Eelmine tund oli taas vahele jäänud (suure külma tõttu) seega olin 2 nädalat kuival olnud.. ei saanud 2 nädalat ratsutada.. oli raske, kannatasin ära. Milla ei olnud minu vastu väga helde, punnis ikka vastu. Aga ega ma kohe alla ei andnud. Suhteliselt tunni keskel oli Milla sellises tujus, et ''Ma vihkan kõiki!'' ja lõi järjest tagant üles. Korraldas mulle veidi rodeot ka.. kordamööda viskas eest ja tagant üles. Tundub, et mul on isegi veidi tasakaalu, sest ma püsisin Milla tujutsemise ajal sadulas. Karin(treener) kiitis mind ka veidi, mille üle oli mul väga hea meel. Aga sel korral juhtus nii, et ma ei suutnud Millaga väga koostööd teha. Aga sellest pole lugu, sest tund oli siiski õpetlik ja tore.
Kõige lõbusam oli meil peale tundi. Ma olin oma sõbranna ratsutama kaasa vedanud (kuna ta oli mul külas) ja tunni ajal seisis ta platsi kõrval nig jälgis tundi. Tunni lõpus peavad hobused tavaliselt maha jahtuma ja nendega tuleks jalutada. Niisiis, kuna Milla jäi veel viimasesse tundi, sain ma Rimellaga ilma sadulatta sõita. Ma ronisin tänu Liisa (sõbranna) abile hobuse selga, ja proovisin teda tagasi hoida. Rimella on küllaltki energiline ja tahaks kogu aeg ainult joosta :D  Peale seda aitas Karin Liisa ka hobuse selga ja nii me siis sõitsimegi. Alguses tegime mitmeid ringe ise, aga kuna Rimella tundus väga täkku täis olevat, läksime Manni ja Kadri (trennikaaslane ja sõber) taha sõitma. Igaks juhuks.. Juba seepärast, et ma vastutasin sel hetkel ka Liisa eest. Tegime veidi traavi ka, kuigi enamjaolt kõndisime.. ja nii tükk aega. Selle aja sees jõudsin ma Liisale täisistakus traavi selgeks teha. Alguses tõmbas ta end krampi.
Kui hobused olid kuivad, sõitsime Manni ja Rimmuga kopli juurde. Koplisse jõudes lasime nad lahti ja mõlemad panid suure kabjaplaginaga kohe mäe taha, kus oli ülejäänud kari.

See oli üks tore ja lõbus päev, mis jääb mulle pikemaks ajaks meelde, nagu kõik teisedki sellised tunnid Pangodis.. Ma ei suudaks ette kujutadagi paremat kohta ratsutamiseks, kui seal.

Ma armastan seda mida teen
ja jään seda veel pikaks ajaks tegema
Head vana aasta lõppu!!
-Janeli

No comments:

Post a Comment