Saturday, March 30, 2013

Ratsutamine. Viimased tunnid

 Nii.. kust otsast alustada? Ma ei mäletagi kõiki tunde mis peale viimast postitust olid.. Aga viimased tunnid on küll kõik väga head ja mõnusad olnud! :)
Ohh.. Neli-viis tundi tagasi olin Rimellaga. Siis andis tundi Anu (Karin on Ecu's ka treener ja ta ei jõua alati meile trenni andma, seega annab vahest Anu) Mul läks väga hästi. Rimella ei hakanud kihutama ja oli ülimalt tubli. Ma üritasin ise ka rahulik olla ja oma mõtteid koondada.
Mis juttu ma ajan? Noh, ma olen juba mõnda aega lugenud raamatut ''Ühenduses hobustega'' ja seal raamatus räägib autor hobustest palju ja põhjalikult. Tema sõnul on hobused kõrgelt intelligentsed loomad ja ratsaniku mõtted mõjutavad hobust rohkem kui arvatakse. Sellest lähtudes olen ma üritanud tundide ajal säilitada rahulikku närvi ja võimalikult palju keskenduda tunnile. Tundub, et see on mõjunud.
Igatahes too tund Rimmuga läks väga hästi. Sain Anu käest kiita ka :) Jäin väga rahule.
Järgmine tund oli vist vaheaja esimene. Võimalik, et ma eksin, aga see tund on mulle ka hästi meelde jäänud. Nimelt see mis me peale tundi tegime. Tund möödus ilusti ja rahulikult, ei midagi erilist. Karin vaatas, et oleme Kadriga peale tundi ka erksad, niisiis andis ta meile väikse ülesande. Nimetades meid enedgilisteks noorteks, suunas ta meid lakka, kus meie ülessanne oli 15 heinapalli kätte saada.. need ei olnud väga heina pallid.. pigem sellised puhmad või pundid :D  Igatahes päris korralikult mässasime seal, aga kätte me nad lõpuks kõik saime (Suvel toimunud laagris magasime me lakas, seega oli hein kõik kinni tallatud)  Ronisime seal talade peal.. Heina oli pärast igal pool. Eriti juustes.. Aga ma mõtlen, et kuidas sai hein mu särgi alla. Ma olin ju jope ja kampsuniga.. Heinapallid siis viskasime välja hunnikusse.
Selleks, et Katriin saaks pallid kärusse ümber tõsta, pidime need üle aia viskama. Ja lumi oli mulle põlvini... kui nüüd ette kujutada seda kuidas selline väike tüdnuk nagu mina selle heinaga seal põlvini lumes müttan, siis ajab ikka naerma küll. Ma saan täitsa aru miks Katil pidevalt muie näol oli.. Ma oleks ise naernud nagu hüään :D  Kati tassis kuskil 10 heinapalli kärusse ja ülejäänud viie peale heitis pikali koos koeraga. Me otsustasime siis Kadriga ka, et PUHKEPAUS.. sest me olime ausaltöeldes täitsa väsinud.
Saime heinakäruga sõita ja hiljem lollitasime ja naljatasime lihtsalt natuke.. Muuseas ma käisin tol päeval vähemalt viis korda pikali.. jah, jää on libe. Aga väga tore oli :)
Koju jõudes ma sõin jubepalju.. ja jubekiiresti (ma olen aeglane sööja muidu) ja siis keerasin magama. Mulle oleks rohkem sellist füüsilist ''trenni'' vaja. Väsitav on, aga ma tunnen ,et vajalik. Ma arvan, et suvel lähen Pangodisse sulaseks.. vot.

Eelviimane tund.. eelmine reede siis. Ma olin Fioraga. Anu andis meile tunni alguses valida ka, et kellega me olla tahame, aga ma ei suutnud valida.. Lihtsalt ei suutnud. Kui me koplisse läksime, siis ma pidin porgandeid kaasa võtma, sest Rimmu (kellega Kadri oli) ei anna end muidu kätte. Hobused piirasid mind kõik ümber ja ma jäin täitsa hätta.. Siis tuli Anu ja päästis mu ära!!! :D
Nüüd talve jooksul olen ma kas hobust liiga aeglaselt valmis pannud või aidanud teisi ja nii.. seega tihti aitas treener mul hobust valmis panna, jäin ajahätta. Sel korral ütles Anu ''Täna paned ise hobuse valmis''
Ma olen hobust küllalt ise pannud valmis, aga talvel on raskem ja on väike paus jäänud.. Niisiis, valmistusin ratsmeid üle Fiora pea viskama kuid Fiora langetas ise pea... panin ratsmed ära ja tõstis pea jälle üles. Ma olin meeldivalt üllatunud. Ta tahtis mind aidata.
Ja nii tegi ta minuga koostööd, ma sain ta kenasti valmis pandud ise. Ma armastan selliseid hetki.. Kuskil pool tundi läks täitsa hästi aga lõpupoole kui hakkasime hüppama, ei keskendunud ma vist piisavalt. Fiora tõrkus. Tunni lõpuni mässasime seal. Lõpuks ikka saime nende hüpetega hakkama. Kadri ütles, et viimased hüpped olid ilusad. Aga mulle meeldibki kui iga tund ei lähe ideaalselt. Vahel peab valesti ka minema, et teaksid end parandada. Mulle meeldib väike väljakutse.
Aga Kati ja Mari ju sõitsid terve tunni Millaga sadulatta :D Neid oli nii naljakas vaadata! Tunni lõpus lõi Milla tagant üles ja nad sadasid maha :D
Kuna peale meid oli veel üks tund, ei saanud me sadulatta sõita.. Ma tahtsin Millaga sõita siis. Aga Kati ei lubanud. Kui ma üritasin talle teel koplisse selga hüpata siis paiskus Kati mulle selga ja me lendasime koos hange. Ta istus.. mu peal. Ma ei saanud hingata. Järgmisena üritas mind lume alla matta. Aga siis.. juhtus nii, et mina istusin tema peal.. HAHAAA tagasi tegin :D  Meil on pidevalt nii lõbus :D
Ja ma siiski sain oma sadulatta sõidu.. Kati seljas! hahahaa.
Pangodi on parim koht kus ratsutamist õppida! Seal on muidu ka nii tore :)
Viimane tund oli mul sel neljapäeval. Ma sõitsin Manniga. Ma olin väga leebes tujus ja Manni oli nii armsake, et see kui ta mu sõna ei kuulanud ei heidutanud mind üldse ja ma lasin tal enamus ajast teiste hobuste taga sörkida. Tunni ajal kui meil oli puhkamise aeg ja sirutusharjutusi tegime oli Manni lihtsalt niii armas. Ta keeras pidevalt oma pead ja vaatas minu poole. Ma paitasin ja kallistasin ja nunnutasin teda. Manni on ideaalne hobune (tegelikult on ta poni) otsusekindlust on vaja ja siis on kõik korras.
Tal on peaaegu, et olematu turi ja ta on selline mõnusalt ümar. Täisistak on lihtsalt super mugav! Üleüldse on sõita temaga jubemugav. Hüppab ka väga hästi. Ja ta oskab väga-väga armas olla ja pugeda.
 Peale tundi saime taas sadulatta sõita. Ma läksin Manniga kohe esmajoones lumme sumpama (platsi kõrvale) ma isegi ei tea miks. Seal olid Traktori jäljed ja Mannike leidis nad kohe üles. Ülejäänud aja käisime rööbastel. Kui ma olin Manniga lumme müttama läinud tulid teised hobused ka kohe ilusti järgi. Mul oli miskipärast nii uhke tunne. Aga mul oli terve tunni aeg ja peale tundi nii hea tuju. Nalja sai ja naerda sai. Karin rääkis jälle oma lugusid kogemustest. Neid on alati nii huvitav kuulata! Fantastiline Tund oli! Terve päev oli üldse tore :) Ratsutamisega jäin väga-väga rahule :)

Oijah.. Liiga palju kirjutasin. Aga need on tunnid siiamaani. Homme lähen jälle ratsutama. Mulle tundub, et ma kirjutan liiga detailselt. Sellega tuleb lihtsalt leppida ja harjuda :)
Toredat nädalavahetuse lõppu!
Häid lihavõtteid!
-Janeli

Friday, March 29, 2013

Ratsamatkast


Juhtus nii, et ratsamatkale läksime alles teisel märtsil. Minul oli tegemist, Liisal oli tegemist, Karinile ei sobinud ja nii edasi. Ma suutsin hädaga hoida matka terve see aeg Liisa eest saladuses. Ja lõpus kui ma sain talle seda öelda oli kohe kergem olla. Liisale vist täitsa meeldis see matk :)  Seda ma lõppude-lõpuks tahtsingi :)
Matk ise oli super mõnus :) Ma nautisin loodust täiel rinnal.. Nii mõnus on ikka talvel ratsamatkal käia. See oli minu esimene talvine ratsamatk ja Liisa esimene üleüldse.
Galoppi tegime veidike mäest üles minnes. Üldiselt lihtsalt jalutasime. Kuna juhthobune oli aktiivse sammuga (Rimella) siis saime ka natuke traavi teha, et talle järgi jõuda. Kuskil pool matkast möödus paksus lumes sumbates. Ma olin Fioraga ja Liisale anti Parizola. Mulle nii meeldib Fioraga matkal käia..
Väga tore oli :)
Minu sünnipäeval läheme ka kindlasti matkale!

-Janeli