Tuesday, April 14, 2015

PRAKTIKAA

Olen praeguseks juba seitse päeva käinud praktikal ja siiamaani olen väga rahul. Esimesed neli päeva vedasid olema päikesepaistelised ja ilusad (vahepealsed päevad ei olnud nii ilusad) ja eelmine laupäev!!!  Nii super ilusat ja palavat ilma ei ole suve keskpaigast alates näinud. Ratsutada oli tol päeval ka super!!! Olin Barizolaga ja sain lõpus seal mõnusalt galoppi ka teha. Kuidagi naljakas oli, ma tundsin end sel ajal nii kindlalt ja mõnusalt. Kadri ütles ka, et võrreldes eelmise aastaga nägi palju parem välja. See mõnus galopp tuli mulle endale ka üllatuseks. Muidugi keeran ma endiselt varbaid välja, tööd tuleb kõigega veel teha, aga igatahes täitsa okei on. Ma tundsin end sadulas nii hästi, et lasin vahepeal ühe käe lahti (hoides kahest ratsmest teise käega) ja andsin ergutamiseks Barizolale natuke stekki. VABA tunne oli!
Ja täna olin Rimmuga ja vahepeal oli selline mõnus tunne, et säär on õiges kohas janii. Ja lõpus viimane hüpe oli nii mõnus. Ma olen varem ka 75 cm hüpanud, aga seekord oli see kuidagi nii vägev. Selline lendamise tunne oli kuidagi... teistsugune kui varem on olnud. Ja see kestis ka vähem aega kui hüpe tavaliselt. Ma ei saa aru mis viimasel ajal toimub.
Rääkides ratsutamisest, viimane kord ma kukkusin kukiga olles. See trenn oli jummala lahe! Ja kukkumine oli väga naljakas ja üldse valus ei olnud. See oli veebruaris veel. Mulle nii meeldis Kukiga sõita, kahju, et ta ära läks... Nüüd tuli meile ponimära Kiku sinna ja just täna saabus veel üks noor mära Valentina. See ponikene on mulle mingil määral täitsa meeldima hakanud. Eks ta üks metslane ole, aga vahva on ta ka.

Täna andsin Pätsile müslit ja üldse ei tulnud meelde, et see nooruk ei oska ju sellist asja väga võtta. Pool kätt kadus suhu ja enne kui ma midagi teha taipasin klammerdusid hambad kahe sõrme ümber. Naljakas oli see, et valu nagu ei olnud. Ma lihtsalt kartsin, et ta teeb mu sõrmedele jäädavat kahju või murdub midagi ära. Ei lasknud ju kohe lahti ka. Hakkasin juba Katile midagi ütlema, kui ta lahti lasi. Tugevad hambajäljed olid sõrmedel ja veidikene veritses ka. Aga kuna ma olin tunnike platsil passinud ja seal oli üsna külm, olid mu sõrmed vist külmad ka. Aga pärast ka oli ainult selline pulseeriv valu ja rohkemat ei midagi. Nüüd on sõrmed külgedelt tuimad, ehk on mingi närvikahjustus.

Viimasel ajal üldse juhtub igasuguseid asju. Igas mõttes..
Aga praktika on nii tore ja siiamaani ratsutamine super! Lootused on suured ja siiamaani on kõik nii hästi :)

Oh ja juba on väikesed plaanid järgmise praktika jaoks. Aga see on veel nii lahtine.
-Janeli

Friday, March 13, 2015

Veel kolm nädalat!!!

No terekest!
Mul siin positiivsemad meeleolud, praktikaootel ikka. Ja sõpradega koos ühes trennis olla on nii tore! Pangodis on ikka nii hea sõitmas käia.. mulle nii meeldib. Alati ei lähe muidugi hästi, aga kui koguaeg hästi läheks, ei oleks huvitav. Arenemisruumi on palju ja see on vahva.
Kurb on see, et Kukats läks oma koju nüüd.. :(  Mulle nii meeldis temaga sõita..
Täna olin Manniga, iseseisvad me just ei olnud, aga kakelda jõudsime ikkagi. Ma ei oleks jaksanud temaga rohkem kakelda (tal on rohkem tahtejõudu kui mul).. A muidu oli päris vahva paksukesega loksuda jälle :D Huvitav on selliselt peenemalt (nagu Kuki ja Rimmu) pallikesele selga istuda. Harjusin juba kiitsakamatega ära :D








Aga varsti tuleb noor ponimära meile ratsastamisele, niiet jeeee!
Ja üldse igasugused hobustejutud ja paaritamisjutud käivad tallis. Nii põnev!
Ma niiiiiii tahaks juba kariniga asjad ära rääkida ja kõigest osa võtta. Isegi paaritustele läheks kaasa! Mul ju kogemusi ei ole selliste asjadega, ainult teooria osa on selge.
Aga Kuki mulle hullult meeldis ja temaga, kui noore hobusega, oli nii vahva sõita. Ma loodan, et selle ponimäraga on samamoodi vahva :D Nii ootan juba!

Aga tänaseks aitab,
Järgmise korrani! ^^


PS. Tahaks juba Juulit! Siis läheme Hiiumaale ja ma saan Kassari ratsamatkale minna! jeee! maniiootan

Saturday, January 24, 2015

Ootame kevadet!

Milla ja pisike Manni


 Niisiis.. kooliasjad kõik tehtud ja jään kevade ootele. Natuke üle kahe kuu veel ja saab praktikale! Aprilli esimese nädala veedame veel koolis ja siis ongi kõik. Saab koju!
Pikalt laialt olen siin mõelnud Pangodisse praktikale minemisele.. ja tundub täitsa hea mõte olevat. Katiga olen juba rääkinud ja ta täitsa kiitis takka. Muidugi kiitis, ma teeks ju siis kõik mis vaja ära :D ja aitaks kõigega. Eks mul on omad ootused kah, peaks Kariniga nendest rääkima.. Ta juba küsis eile mu käest praktika kohta, aga me olime just galoppi teinud ja ma lõõtsutasin nagu koer :D niiet, rääkimine jäi ära. Aga kui ta selle teema mõnikord tõstatab, eks ma siis räägin. Praktikal on reeglid ja nõuded kah igasugused... aga küll nendega saab hakkama.
Viimased korrad olen sõitnud Rimmuga (ja ma olen ise ka üllatunud) ja Kukiga :D Minule meeldib nende kahega kõige rohkem sõita. Rimmuga lihtsalt meeldib sest ta üldse meeldib mulle jubedalt, kuigi ma talle ei meeldi (ainult mu maiustused) ja Kukiga meeldib kuna ta on hästi toreda iseloomuga ja noor selline. Ta õpetab mind palju (üritan samaga vastata, aga ei tule nagu välja). Aga Rimmu õpetab ka, kuigi teistmoodi.  Ja Rimmuga ma vahest tunnen sellist ühte sulamist.. seda on raske seletada, aga nii see on.
Kukiga oleme viimastes trennides pudistanud ja soperdanud küll, aga väiksed edusammud ikka toimuvad kui ma temaga rohkem sõidan. Muidugi ma rabelen sadulas liiga palju jne, aga noh, need on mu vead.
Rimmuga oleme natukene kimanud ja natukene rahulikumad ka olnud, aga mulle on jubedalt meeldinud.
Säreveres olen Randiga sõitnud ja natukene hüpanud kah.
Avastasin just, et Rimmu ja Kuki (Rikk) on sugulased.. Randi ka. Muidugi ma aimasin seda, kuna nad on kõik R tähega algava nimega, aga vahva on ikka uurida.
Rops-Romm-Rokkar-Rimella    (Raspel'i täkuliin - head hüppajad) ja seda Rimmu on!
Rops-Rosett-Regaal-Rikoshet-Kuki ( nagu Rimmul on ka Kukil hõbegeen olemas, kahjuks on ta ruun)
Rops-Rosett-Raksel-Randi    (Randi hüppab ka hästi. Rimmu muidugi paremini)

tihti kipub viimane varjant olema
Rimmul on soome verd kah: Isa-ema poolt. Ah ema poolt on ka soome verd kaugelt. Ainuke Eesti hobuse täkuliin mida ma ei leidnud oli Lari.
Kukil ja Randil on ka soome verd.

Niipalju siis sellest. Kõik teavad, et ma rimmu-hull olen. Aga homme on ka ratsutamine ja kõik on täitsa toredasti. Hetkel vähemalt.