PRAKTIKAA

Olen praeguseks juba seitse päeva käinud praktikal ja siiamaani olen väga rahul. Esimesed neli päeva vedasid olema päikesepaistelised ja ilusad (vahepealsed päevad ei olnud nii ilusad) ja eelmine laupäev!!!  Nii super ilusat ja palavat ilma ei ole suve keskpaigast alates näinud. Ratsutada oli tol päeval ka super!!! Olin Barizolaga ja sain lõpus seal mõnusalt galoppi ka teha. Kuidagi naljakas oli, ma tundsin end sel ajal nii kindlalt ja mõnusalt. Kadri ütles ka, et võrreldes eelmise aastaga nägi palju parem välja. See mõnus galopp tuli mulle endale ka üllatuseks. Muidugi keeran ma endiselt varbaid välja, tööd tuleb kõigega veel teha, aga igatahes täitsa okei on. Ma tundsin end sadulas nii hästi, et lasin vahepeal ühe käe lahti (hoides kahest ratsmest teise käega) ja andsin ergutamiseks Barizolale natuke stekki. VABA tunne oli!
Ja täna olin Rimmuga ja vahepeal oli selline mõnus tunne, et säär on õiges kohas janii. Ja lõpus viimane hüpe oli nii mõnus. Ma olen varem ka 75 cm hüpanud, aga seekord oli see kuidagi nii vägev. Selline lendamise tunne oli kuidagi... teistsugune kui varem on olnud. Ja see kestis ka vähem aega kui hüpe tavaliselt. Ma ei saa aru mis viimasel ajal toimub.

Rääkides ratsutamisest, viimane kord ma kukkusin kukiga olles. See trenn oli jummala lahe! Ja kukkumine oli väga naljakas ja üldse valus ei olnud. See oli veebruaris veel. Mulle nii meeldis Kukiga sõita, kahju, et ta ära läks... Nüüd tuli meile ponimära Kiku sinna ja just täna saabus veel üks noor mära Valentina. See ponikene on mulle mingil määral täitsa meeldima hakanud. Eks ta üks metslane ole, aga vahva on ta ka.

Täna andsin Pätsile müslit ja üldse ei tulnud meelde, et see nooruk ei oska ju sellist asja väga võtta. Pool kätt kadus suhu ja enne kui ma midagi teha taipasin klammerdusid hambad kahe sõrme ümber. Naljakas oli see, et valu nagu ei olnud. Ma lihtsalt kartsin, et ta teeb mu sõrmedele jäädavat kahju või murdub midagi ära. Ei lasknud ju kohe lahti ka. Hakkasin juba Katile midagi ütlema, kui ta lahti lasi. Tugevad hambajäljed olid sõrmedel ja veidikene veritses ka. Aga kuna ma olin tunnike platsil passinud ja seal oli üsna külm, olid mu sõrmed vist külmad ka. Aga pärast ka oli ainult selline pulseeriv valu ja rohkemat ei midagi. Nüüd on sõrmed külgedelt tuimad, ehk on mingi närvikahjustus.

Viimasel ajal üldse juhtub igasuguseid asju. Igas mõttes..
Aga praktika on nii tore ja siiamaani ratsutamine super! Lootused on suured ja siiamaani on kõik nii hästi :)

Oh ja juba on väikesed plaanid järgmise praktika jaoks. Aga see on veel nii lahtine.
-Janeli