Tänane tund ^^

Niisiis, peale nadalat aega haigena kodus passimist, sain lõpuks ratsutama... Ma nii ootasin seda. Ja nüüd ma ootan reedet veel rohkem! Ma lihtsalt ei jõua ära oodata. Kuid, mul on eelaimdus, et see nädal möödub kiiresti.
LÕPUKS sain ratsutama. See nädal tundus palju pikem, kui ta oli. Nii... kuna nüüd läheb juba enne viite pimedaks, toimus terve tund prošektori valguses. Hobuseid tuues ei näinud me eriti midagi. Õnneks teame sealseid hobuseid juba piisavalt, seega suutsime nad kuidagiviisi ära tunda. Terve tee koplist platsini sumpasime mudas. Seal oli kõik nagu mudamülgas... Plats oli isegi osaliselt kuiv, ülla-ülla :D
Tund läks kõigil päris hästi see kord, kuigi ilm seda just ei soosinud. Ma sõitsin seekord Millaga ja oma üllatuseks pean tõdema, et meil läks väga hästi. Kohe väga hästi :)  Milla oli algusest peale koostöö aldis ning tegi seda mida vaja. Paar korda alguses läksime küll traavilattidest mööda, aga hiljem oli Milla nii tubli. Mul on hea meel, et midagi ei juhtunud see tund.. plats oli mudane, vihma sadas, tuuline oli ja pime ka veel pealekauba. Tekib juba kujutuspilt? Vihmapiisad katsid mu prilliklaase küllaltki tihedalt, vahel oli raskusi üldse millegi nägemisega :D ... ja tuul puhus näkku, ei ole just kõige meeldivam. Tegmine tunnis mitmeid harjutusi. Täisistakut, poolistakut, kergendamist, ühe jalusega kergendamist ja jalusteta kergendamist sai ka tehtud. Ja ma tõesti nautisin Millaga sõitmist..  :)
Hiljem hobuseid tagasi koplisse viies oli veel pimedam.. lausa kottpime. Treener läks ühe hobusega ees ja ma järgnesin Millaga talle. Miskipärast hakkas Millal kole kiire, tahtis järgi jõuda.. Koplis tuli ülejäänud kari kohe uudistama. Päts ka ikka ^^ (ühe aastane varss). Loodetavasti on järgmine kord parem ilm. Ma olin täna kihiline... nagu sibul :D  Mul oli kiht-kihi peal ja all.. aga külm see-eest ei hakanud. Ainult varbad ja sõrmed olid vahepeal natuke tuimad, muud midagi.

Järgmise korrani!
-Janeli