Vanem ja targem?

Viimase aastaga olen väga palju uusi teadmisi ja oskusi omandanud ning palju arenenud. Õpin nüüd hobumajanduse eriala ja tänu sellele olen kõiges palju teadlikum. Ootan suure vaimustuse ja huviga juba seda suve, et enamus ajast veeta Pangodis. Ma hakkan kindlasti palju ratsutamas käima ja kui võimalik hakkaksin ka hobustega rohkem tegelema.

Rimella :)

Ma tahaksin Rimmut endale.. Ma lihtsalt armastan seda hobust. Ta on kohati totu ja tal on oma kiiksud aga miski tõmbab mind nii tema poole. Tahaksin suvel hakata temaga igasugu harjutusi tegema, eelkõige käekõrval. Tal on halbu harjumusi millest tuleks lahti saada ja viisakust jääb natuke väheks. Näiteks koplis kipub ta enne trenni eest ära jooksma kuigi peaks vastu tulema või ilusti ootama. Väga halb komme on tal see kahmamine... oh porgand! ja pool kätt ka suus... Isegi kui tegelikult kellelgi ei olnudki porgandit. Huvitav oleks näiteks klikker treening. Käekõrval tuleks temaga erinevaid harjutusi teha.. ta võiks inimese kõrval ikka viisakalt käituda, võibolla et isegi peegeldada inimese liikumist (kui mõte arusaadav on hetkel).
Ma olen isegi mõelnud, et võibolla aitaks ka enne trenni pisike korde tema kihutamisvajadust veidi taltsutada. Ehk oleks vaja lihtsalt temaga vaeva näha sõites... aga vot sellega on nüüd täbar lugu, sest ta ei ole ühe inimese hobune.. ta on tunnikas- mis tähendab, et see asi läheb väga keeruliseks.

Ma tahaksin teda niiväga ära osta. Kuid enne kooli lõppu pole mul väga võimalust ega aega teda osta ja siis temaga tegeleda... kui kuidagi ostaksingi siis ei suudaks ma teda Pangodist ära tuua... see on tema kodu.
Ja peale kooli lõppu.. ta saab kümnendal aprillil 16, see tähendab, et kui ma kooli lõpetan on ta 18. Ma ei tea ju ette ennustada kui hästi ta tervis vastu peab ja kaua ta peale seda veel elab (loodetavasti kaua). Kas on mõtet Rimellat osta paariks korralikuks aastaks ja siis pensionipõlve režiimi peale hakata vaikselt valguma.
Iseasi kas mu treener oleks teda üldse nõus müüma
 ja samas ta sinna jätma ja minu käest üüri võtma. Trennikaid on ju ka vaja. Aga Rimellale ei ole sellise tuleviku puhul mingit arengut loota. Tal on vaja ühte kindlat sõitjat. Ma ei ole küll parimatest-parim aga mul on tahet, visadust ja õpihimulist meelt. Ma tahan ja ma teen! Ei ole allaandja ja ei hakkagi olema.
Ehk me saaksime siis Rimmuga teineteist õpetada ja koos areneda.
Aga kõik on nii ebakindel... eks näis mida tulevik toob. Võibolla ma kooli lõpetades enam temast nii huvitatud ei ole ja on keegi teine silmapiiril, keegi noor ja elutahteline. Mitte et Rimmul elutahet ei oleks..kus sa sellega, aga lihtsalt.. Kõik võib veel muutuda (ja muutubki). Miski pole kunagi kindel..

Päikest,
Janeli


Loodetavasti läheb kõik hästi...